UA-127104864-1
PREGNANCY

HOPEFULLY OUR LAST PRENATAL VISIT

By January 21, 2019 No Comments

Tundub lausa uskumatu, et meie beebi tähtaeg on vaid nelja päeva kaugusel. Oleme seda hetke nii kaua oodanud, et vahepeal tundus juba, et ei jõuagi ehk siia kunagi. Üks osa minust proovib kuulata kõiki sõpru ja tuttavaid, ajakirju ning internetti, et nautida veel viimaseid hetki enda elus ilma lasteta ja veeta aega nii üksinda kui ka kaaslasega kahekesi, kuid teine pool minust lihtsalt ei ole võimeline seda tegema, sest olen liiga elevil ja põnevil uue ilmakodaniku saabumisest ning mitte kohe ei oska tunda rõõmu üksinda olemisest ja kõik mõtted tiirlevad ikka ainult beebi ümber.

Oleme juba mõnda aega iganädalaseid arstivisiite teinud. Kuna tähtaeg on reedel siis teoreetiliselt oleks pidanud tänane ka meie viimane olema, kuid seda kindlalt ei tea. Täna ütles arst, et võrreldes eelmise nädalaga olen ilusti edusamme teinud ning mu keha on sünnitegevuse algusele juba tunduvalt lähemal, kuid ta on endiselt arvamusel, et võimatu on ennustada millal laps tuleb. Ta ütles meile, et võib tulla täna õhtul ja võib ka vabalt üle minna, iial ei tea. Leppisime kokku, et kui laps ei ole tulnud õigeks ajaks ega selle nädala lõpuks, siis läheme järgmisel esmaspäeval arstile ning saame ise otusustada, millal beebit tahame, kas ootame veel veidi, et algaks sünnitegevus loomulikult või paneme aja esilekutsumisele. Ma ise tunnen, et tahaksin, et ta jääks ikkagi jaanuaribeebiks, seega kui järgmiseks nädalaks ei ole tulnud siis laseme tõenäoliselt esile kutsuda. Arsti sõnul võib esilekutsumine põhjustada nii pikemat kui ka valusamat sünnitust, seega ma väga loodan, et pisike otsustab ikka ise õigel ajal tulla!

Olles täna arsti juures sain aru, et võib-olla järgmine kord kui ma enda pisikest näen ei ole see enam ekraanilt ainult tema pealage nähes ning südamelööke kuuldes, vaid täiesti päriselt enda käte vahel hoides. See on nii imeline, samas nii uskumatu!

Kõigil siis nüüd pöidlad pihku, et see oli meie viimane arstilkäik rasedana ning järgmine kord kui arsti näeme, siis juba haiglas 🙂 

// It so unbelievable we’re only 4 days away from our baby’s due date. We’ve been waiting for this moment for so long, at one point it seemed like it’s never going to happen. There’s a part of me that wants to listen to all our friends, the magazines and the internet- to enjoy our alone time as much as we can and life without kids, but the other part of me is just not capable of doing this because I’m too excited about this little kid coming to our lives. It’s very difficult to be happy about spending time alone when all I can think about is my baby!

At our doctor’s appointment today, the doctor said that there’s been a progress between last week and this week and my body is a lot more ready for labor, but as she likes to say- there’s no way we can predict when the baby comes. She said she could come tonight but she can also be overdue, you never know. We decided that if the labor hasn’t started by the end of this week, I will see the doctor on Monday and then we can decide when do we want to have the baby. Whether we want to wait for the natural labor to begin or get induced. I still want her to be a january baby so I’ll probably schedule an induction, in case nothing has happened by then. The doctor said when getting induced, the labor could be longer and more painful so I really hope our little one comes naturally on time!

Today I realized that next time I’m seeing my baby might not be on a screen, only seeing the top of her head and hearing her heartbeat but actually holding her in my arms. This is so amazing, yet so unreal!

Now let’s all hope that this was our last prenatal visit today and the next time we see our doctor is at the hospital 🙂

– xx, ByRaahel

ByRaahel

Author ByRaahel

More posts by ByRaahel

Leave a Reply