UA-127104864-1
PREGNANCY

38 WEEKS – TOO PREGNANT FOR BROADWAY

By January 10, 2019 8 Comments

Enne lapse sündi soovitatakse sul magada nii palju kui võimalik, lugeda raamatut, käia kinos, ilusalongis ja kohtingutel ning leida võimalikult palju aega iseenda jaoks. Ootus on aga üks lõpmata pikk aeg ja mul on olnud kogu aeg selline tunne, et aega ju on! Küll jõuab veel rohkemgi kui ühe korra kõiki neid asju teha. Minu ainsaks eesmärgiks ja sooviks oli enne beebi sündi korra veel jõuda Broadway’le. Need unistused aga kahjuks nurjusid kui mul kukkus 37. rasedusnädal.

Nii kui 37 nädalat täis sai ja ma enda hommikuse jalutuskäiguga ühele poole sain, koju jõudsin ja diivanile maha istusin siis sealt ma enam püsti ei tõusnud. Alaselja ja tagumiku vahel kusagil oli nii suur valu, et lihtsalt võimatu liigutada. Arst ütles, et valu põhjuseks on laps, kes istub otse närvi peal. Mind aga pani muretsema see, et olen seda sama valu tegelikult juba enne rasedust tundnud, ainult korraks küll ja mitte ligilähedaseltki nii valusalt, aga siiski, see ei ole mulle tundmata valu. Kardan, et äkki võimendab rasedus mul juba ennemalt olemas olevat probleemi ja juhtub, et see valu ei lähegi ära. Õnneks ütles arst, et saan sellest lahti kui beebi väljas. No ma väga loodan! Me olime just lapse voodi lõpuks püsti saanud ja olin nii elevil, et nüüd on kõik suuremad asjad paigas ning saab pisikese tuba dekoreerima hakata, aga ei, kus sa sellega. Tänaseks päevaks olen ma juba nädal aega longanud ja mul on kahtlane tunne, et ega enam paremaks ei lähe, ilmselt alles siis kui laps väljas.

// Before the baby comes everyone tells you to sleep as much as you can, read a book, go to the movies, get your nails done, go on a date and make sure to take time for yourself. Pregnancy can feel very long though and for me it always seemed like I had so much time to do all those things, twice if I want to. The only wish I had, something I wanted to do before the baby comes, was Broadway. Unfortunately that was impossible after I turned 37 weeks.

The day I turned 37 weeks, I remember I was finished with my morning walk and got home, sat on the couch and that was it. I wasn’t able to get up anymore. I got so much pain somewhere in the middle of my lower back and butt that it was almost impossible to move. The doctor said that the baby is sitting on my nerve, is what’s causing me that pain. I got very worried though cause I know I’ve experienced that same pain before I even got pregnant. Not as bad of course and only for a moment, but still, it wasn’t an unknown pain for me so I’m worried that there is a problem deeper than that and now pregnancy is just bringing it up and what if I’m not gonna get rid of it at all. Fortunately the doctor said it will go away after the baby is born. Well I really hope so! We had just put up our crib and I was so happy that most of the things are all set and I can start decorating and organizing the nursery, but no! I’ve been limping for a week now and something tells me it’s not going to get better, not before the baby is out.

Minnes linna Broadway’le peaksime me sinna sõitma kas auto, rongi või bussiga. Rongi ja bussi võib kohe välistada kuna peatusesse on vaja jalutada, milleks ma hetkel võimeline ei ole. Autoga minnes osutub üsna keeruliseks leida parkimine, mis otse teatri kõrval oleks, kuid nii kaugele ei olegi vaja mõelda, sest üle 10 minuti ma autoga niikuinii sõita ei saa, selg ja ribid hakkavad nii hullult valutama. Ja üleüldse… teatris peab ju ka istuma?? Vot kahjuks ei ole kunagi rase olnud ja ei tulnud selle peale, et võib-olla ei tasuks teatrikülastust viimasele hetkele jätta.

Kõik ütlesid alati, et oi need viimased nädalad on rasked ja ma ei saanud mitte sellest aru. Esiteks mis saab olla hullem kui pidev hommikune oksendamine ja üleüldse, mis seal siis ikka, käid oma suure ja armsa kõhuga ringi ning vähemalt ei pea varjama seda, et rase oled aga eks nüüd ma saan aru millest nad rääkisid. Minu beebi tegelikult on pigem pisem ja arst ütles, et tal veel ruumi kõhus on kasvada, aga mul endal on selline tunne, et mu keha ei ole võimeline teda kandma enam ja ma lähen keskelt, kusagilt puusadest arvatavasti, lihtsalt katki 😀 Praeguseks hetkeks ma enam ei mäleta milline oli elu mitterasedana või milline võiks olla elu ilma lisakilodeta, suure kõhuta, selja ja muude valudeta, kui saaks normaalse inimese kombel jalanõusid või riideid selga ja ei peaks iga natukese aja tagant vetsus käima. Kas tõesti saab see üks päev läbi? Paar nädalat veel…parem oleks et see laps üle tähtaja ei lähe!

Tean, et seljavalud on väga sagedane ja tavaline nähtus raseduse puhul (eriti just lõpu poole), kuid kas te olete ka lausa mitte olnud võimelised kõndima? Keegi on tundnud valu selles samas kohas mis ma ennemalt kirjeldasin? Heameelega loeksin teie kogemustest! Meie aga jääme seniks sõpru ja sugulasi ootama, kes last tuleksid hoidma, et meie Broadway’le saaksime minna 🙂

// To get to the city for Broadway we would either have to take the train, bus or car. Bus and train are out of discussion right away cause we’d have to walk to the station, which I’m unable to do at the moment. Taking the car, it’s probably impossible to find parking right next to the theatre. But we don’t even need to think that far cause after already 10 minutes of driving my back and ribs will start killing me. And wait a second…don’t you have to sit in the theatre? Unfortunately, since I’ve never been pregnant before I didn’t realize that maybe it’s not the best idea to leave it for last minute.

Everyone always says those last weeks are miserable but I never really understood it. What do you mean..what could be worse than throwing up every morning and hiding the pregnancy from everyone. What is there so hard, at least you have your big cute belly, everyone knows your pregnant, you’re just slower than usual…but now I know. Even though my baby is pretty tiny as the doctor said she still has room to grow, I feel like my body is just not able to carry her anymore and I’m literally going to break from somewhere in the middle probably from my hips 😀 At this point, I honestly don’t remember what it feels like to not be pregnant or how would life look like without all those extra pounds, big belly, back and other pains,  being unable to put on my shoes or clothes as a normal person or going to the bathroom every 5 minutes. Is it really going to end one day? Two more weeks…that baby better not be late!

I know back pain is a common symptom in (especially late) pregnancy but have you also been almost unable to walk? Has anyone felt that same pain? I’d love to read about your experiences with back pain! Until then, we will be waiting for our friends and family to visit us and babysit while we’re going to Broadway 😉

xx, – ByRaahel

ByRaahel

Author ByRaahel

More posts by ByRaahel

Join the discussion 8 Comments

  • Rach says:

    Jah, tõesti saab see üks päev läbi! Raahel, pole hullu midagi, varsti juba uudistab pisike ilma siinpool naba! Lohutuseks võin seda öelda, et neid inimesi on rohkem ja veel, kes reaalselt peavadki näiteks kogu raseduse lamama. Ehk et seda silmas pidades on kõik megahästi!
    Minu kahe raseduse puhul oli mu ainus ja suurem kaebus sada juurde võetud kilo 😀 . Aga no see iga natukese aja tagant tualetis käimine oli tüütu tõesti.
    Rõõmu ja jaksu finišiks!

    • ByRaahel says:

      Seda muidugi! Alati võiks hullem olla ja olen tõesti tänulik, et terve raseduse voodirežiimil ei ole pidanud olema. Ja beebiga on ju kõik hästi, see on veel kõige tähtsam! Oi appi, kilodest rääkides..ma ei kujuta ette kuidas nendest lahti saamine välja hakkab nägema. Tohutut suurt tahet ja distsipliini läheb vaja ! Kui sul on nippe, mis sind aitasid tagasi vormi saada siis kuulaksin neid hea meelega 🙂 Tänud!

      • Rach says:

        Ma ükspäev juba alustasin vastuse kirjutamist ja see sai mul juba üsna pikk, aga siis enne lõppu juhtus midagi ja see kadus mul eest ära. Teen natukene lühemalt nüüd.
        * Esimese ootusega lisandus ca +25kg ja kui laps oli poolteist aastat vana, oli mul algkaalust veel -15kg ära libisenud (kokku siis 1,5 aastaga -40kg).
        * Teise ootuse lõpuks jälle ca +26/27kg, mille raputasin maha umbes samaks ajaks kui esimesel korral.

        Nendel aegadel ma trenni ei teinud pea üldse, seega puhtalt toitumise ja tugeva tahtejõuga sai olukorra endiseks, st numbrilise olukorra. Regulaarset trenni hakkasin palju aastaid hiljem tegema, siis kui laste kõrvalt natukene rohkem aega ka enda jaoks “üle jäi”.

        Jah, naiste jaoks on endise vormi taastamine oluline teema, aga üle stressata (ette mõelda) pole ka vaja. Tead, mõnel õnneks sujub see kõik nii libedalt, et ei saa arugi, kui kiiresti juba endine vorm tagasi on! 🙂

        • ByRaahel says:

          Jube tubli ikka! ja uskumatu, et ainult toitumisega ja ilma trennita. Loomulikult toitumine on number 1 ja kõike saabki puhtalt toiduga reguleerida aga no mul on teatud toitudest ikka nii raske ära öelda, et pean ikka trenni alati tegema, et asi balansis oleks. Kas sa tahaksid ka veidi lähemalt jagada, et mis dieeti tegid või kuidas toitusid?
          Tahtejõudu läheb kõige rohkem vaja! Ja mulle tundub, et see on ka nii individuaalne igal ühel. Samamoodi nagu rinnaga toitmine, paljud ütlevad, et aitab kaalu langetada aga ma olen ka vastupidiseid kogemusi kuulnud. Eks siis näeb, lihtne see olema ei saa aga peab olema sihikindel ja mitte alla andma!

  • Kristel K says:

    Oii ja see tunne kui enam rase pole..see on alguses VÄGA imelik 😃 Aga super tunne kanda jälle teksasid ja jope lukku eest kinni tõmmata 😀 ja ausalt juba varsti sa ei mäleta, mis tunne rase on olla. Nii armas oled kõhuga ja soovin sulle palju jaksu viimasteks nädalateks ❤️ Olin ise aasta tagasi täpselt samas olukorras ja samade mõtetega 😊 Varsti varstii!!!

    • ByRaahel says:

      Täitsa usun, et rasedus ununeb üsna kiirelt ja usun ka seda, et on võimalik seda suurt kõhtu jälle igatsema hakata nagu palju naised ütlevad 😀 Hetkel muidugi ei suuda kumbagi neist ette kujutada! Suur tänu, jaksu läheb vaja! Loodan nüüd, et aeg läheb kiirelt ja saab juba õige pea beebiga kohtuda 🙂 <3

  • My partner and I stumbled over here from a different web page and thought I may as well check things out. I like what I see so i am just following you. Look forward to going over your web page repeatedly.

Leave a Reply